Öösel sain kell 02:30 magama ja hommikul oli 7-st uni läinud. Raiko jutt peab paika, et unenäod kalapüükidest muutuvad üha hullemateks ja see forellihaigus on sügavalt süveneva iseloomuga. Täna ööse õnnestus mul Tartu Anne kanalist ilma peata jõekas püüda, mis oli kaalumisel 4,4kg raske. Kuna pead ei olnud, siis ei saanud ka mõõta, ilge jama lugu :)
Peale unenäo meenutamist otsustasin, et peab jõe äärde minema! Seda enam, et olin just reedel kätte saanud Rando käsitöö voblerid ja suur soov oli neid testida.
Jõgi sama mis eelmisel korral, aga täna läksin c 2,5 km varem jõele peale (seekord ei kahlanud aga püksid olid jalas, et kallist lanti oleks võimalik päästa). Sidusin Rando musta otsa ja teisel viskel võttis c 30cm tegelane, kes läks edasi arenema.
Peale tunnist loopimist õnnestus pikemal sirgel üks isakala ära meelitada ja tulemuseks uus isiklik rekord L41
Pole just 4,4kg unenäokala aga meel oli hea ja hiljem kodus kala fileerides oli liha väga punane. Ka oli ta väga kehvas toitumises, sest maost leidsin ainult 1 cm pikkuse oksatüki!
L41 ja Rando must vobler
Peale kala kotti panemist hakkas laia lund sadama justkui oleks mingi tähendus sellel. Ei tea, kas tähelepanu hajumine oli tulnud langevast lumest aga suutsin landi jõe kohal oleva puu okste külge korralikult visata. Algas päästeoperatsioon. Ronisin vette ja vesi üle naba napilt allpool kahlakaid. Väga rapsida ja hüpata ei õnnestunud. Sirutasin siis ridva ülemise rõnga landi konksu taha ja tõmbasin kõvasti, sest muud lahendust aju sel hetkel välja ei mõelnud. Raksaki ja tamiil katki, lanti enam okste küljes pole. AGA KUS TA SIIS ON RAISK. Kuna tegemist on ujuva vobleriga siis uppuda ta ei saanud. Vool oli antud kohas keskmise kiirusega, sain nibin-nabin jõest kuivalt välja, jätsin spinna kaldale ja jooksin nagu väle põder allavolu, et siis lanti kohata. Aga lanti ei näinud ning olin spinna juurde tagasi jõudnud. Passisin siis natuke seal okste juures, jõin vett ja tegin mõtetes landile RIP (lubasin koju jõudes uue tellimuse teha). Ja siis lampi riivab silm 3-4 meetrit eemal kalda ääres võsapuhmakat, kus mu lant rippus. Oh seda rõõmu ja sidusin selle otsa tagasi :)
Ühel käänakul oli väga suur ja sügav lomp. Hiilisin vaikselt lähemale ja laulupidu hakkas pihta. Peale 5 korda ma rohkem sinna ei loopinud, sest lapsi pole mõtet piinata, Iga vise oli keegi otsas.
Enne päeva lõppu nägin ühel madalal lõigul okstes rippumas midagi läikuvat. Ronisin jõkke ja sain selle pöörleva okstest kätte. Kuigi kolmik oli roostes, tundusid konksud endiselt teravad olevat. Kasutatud oli nööri ja lõksu. Lisan pildi ka sellest (Mepps 2):
Seekord siis jäin saagi ja varustusega + poolele :)
Klipp tänasest L41 hõrnasest
Peale unenäo meenutamist otsustasin, et peab jõe äärde minema! Seda enam, et olin just reedel kätte saanud Rando käsitöö voblerid ja suur soov oli neid testida.
Jõgi sama mis eelmisel korral, aga täna läksin c 2,5 km varem jõele peale (seekord ei kahlanud aga püksid olid jalas, et kallist lanti oleks võimalik päästa). Sidusin Rando musta otsa ja teisel viskel võttis c 30cm tegelane, kes läks edasi arenema.
Peale tunnist loopimist õnnestus pikemal sirgel üks isakala ära meelitada ja tulemuseks uus isiklik rekord L41
Pole just 4,4kg unenäokala aga meel oli hea ja hiljem kodus kala fileerides oli liha väga punane. Ka oli ta väga kehvas toitumises, sest maost leidsin ainult 1 cm pikkuse oksatüki!
Peale kala kotti panemist hakkas laia lund sadama justkui oleks mingi tähendus sellel. Ei tea, kas tähelepanu hajumine oli tulnud langevast lumest aga suutsin landi jõe kohal oleva puu okste külge korralikult visata. Algas päästeoperatsioon. Ronisin vette ja vesi üle naba napilt allpool kahlakaid. Väga rapsida ja hüpata ei õnnestunud. Sirutasin siis ridva ülemise rõnga landi konksu taha ja tõmbasin kõvasti, sest muud lahendust aju sel hetkel välja ei mõelnud. Raksaki ja tamiil katki, lanti enam okste küljes pole. AGA KUS TA SIIS ON RAISK. Kuna tegemist on ujuva vobleriga siis uppuda ta ei saanud. Vool oli antud kohas keskmise kiirusega, sain nibin-nabin jõest kuivalt välja, jätsin spinna kaldale ja jooksin nagu väle põder allavolu, et siis lanti kohata. Aga lanti ei näinud ning olin spinna juurde tagasi jõudnud. Passisin siis natuke seal okste juures, jõin vett ja tegin mõtetes landile RIP (lubasin koju jõudes uue tellimuse teha). Ja siis lampi riivab silm 3-4 meetrit eemal kalda ääres võsapuhmakat, kus mu lant rippus. Oh seda rõõmu ja sidusin selle otsa tagasi :)
Ühel käänakul oli väga suur ja sügav lomp. Hiilisin vaikselt lähemale ja laulupidu hakkas pihta. Peale 5 korda ma rohkem sinna ei loopinud, sest lapsi pole mõtet piinata, Iga vise oli keegi otsas.
Enne päeva lõppu nägin ühel madalal lõigul okstes rippumas midagi läikuvat. Ronisin jõkke ja sain selle pöörleva okstest kätte. Kuigi kolmik oli roostes, tundusid konksud endiselt teravad olevat. Kasutatud oli nööri ja lõksu. Lisan pildi ka sellest (Mepps 2):
Seekord siis jäin saagi ja varustusega + poolele :)
Klipp tänasest L41 hõrnasest
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar