Selle käigu plaan sai paika pandud alles eile õhtul, kui perega Lõuna-Eesti puhkuselt tagasi koju olime jõudnud. Lihtsalt liiga palju forka niresid jäi teele, millest üle sõidetud. Nii sai täna hommikuks pandud väga varajane äratus ja udu saatel sõit jõe äärde.
Kohale jõudes tervitas kena udukaar, ja andis hea ende püügipäevaks.
Edasi väga ei tahtnudki püüda, kuna kala puhastamine ja kahlakatest vee välja valamine võttis oma aja. Pakkisin end kokku ja võtsin suuna auto poole. Tagasiteel mõtlesin, et küll on see jõeelu huvitav. Talvistes ja kevadistes kohtades, kus varem olen kala kohanud, oli haudvaikus, kuigi kohad sellised, et võiks kena kala kohata. Selles lõigus, kus kevadel vaikus, oli täna kala kas rohuvabades voolukanalites või sügavamates aukudes.
Kohale jõudes tervitas kena udukaar, ja andis hea ende püügipäevaks.
Putukavalikuga väga pead vaevama ei pidanud. Oliivikarva wolly bugger on mu lemmik ja otsa ta seotud saigi. Esimesed käänud ja sirged olid haudvaiksed. Isegi mitte ühtegi järgi ujumist. Istusin siis niisama jõekaldale ja vaatasin hommiku ärkamist. Väga mõnus aeg, tasus ärgata enne päikest.
Siis nägin ühte kala keset jõge põhjaligi paigal olema. Heitsin putuka ja see libises nina eest läbi, ära ei võtnud. Mõtlesin, et kas täna ongi see "kalal suu lukus päev". Mis ikka, liikusin rullheidetega edasi, vaarikad olid võsas veel toored. Eemalt sirge lõigu pealt ühest sügavamast august sain 30+ alaka otsa. Need kesksuve kalad on isegi alamõõduliste kohta visad võitlejad. Vaimule oli see päris värskendav tunne. Pole see suu nii lukus miskit. Päike oli juba välja tulnnud ning hakkas kõrvetama. Pusa seljas oli liiast. Eemal üks varjuline koht tundus väga potensiaalne olevat. Heitekauguses sain kohe kenasti putuka soovitud kohta ja nägin, kuidas kala hele külg tuli ja - - - ühtäkki haakida ei saanudki, sest kala läks koos putugaga - haug raisk. Ega Mikk mulle neid putukaid kilo jagu ka ei sidunud, et priisata saaks. Aga varemgi on forell ja haug ühes augus elanud. Sidusin siis uue putuka otsa ja tegin uue heite samasse kohta. Põmaki - kala otsas - jälle haug, c 40 cm, aga seekord konks kenasti mokatipust läbi nii, et hammastega tamiilini ei ulatu. Haugi populatsioon on hakand pead tõstma selles lõigus. Kala sai kiiresti vabastatud ja liikusin edasi.
Tuli tihe võsa, kus end lennukaga läbi pressisin, oleks võinud ennem nööri rohkem kokku kerida, jube nikerdamine oli seal iga oksaga. Kui jõeni jõudsin, siis avanes kena varjuline rohuvaba auk. Heide sinna ja kohe tugev võtt. Ei saanud aru, mis kalaga nüüd tegu. Kala sööstis kohe jõkke kukkunud puutüve alla keset jõge ja nii ma esialgu teadmatuses olin. Sõitis sinna ennast ikka korralikult kinni. Mängitasin nööriga ja proovisin jalaga puutüve liigutada aga ei olnud tulemust. 10+ minutit oli juba kulunud ja kala võnkeid oli endislet tunda, kuid nõrgemalt. Pidin jõkke sisse minema, et tamiili mitte puruks tõmmata ning kuidagi olukorrale lahendus leida. Ühe käega hoidsin lennukat, ja jalaga proovisin palginotti tõsta, ei aidanud. Pidin veelgi sügavamale minema, vesi tuli kahlakatesse sisse. Pohh aga üsna värskendav :) Lõpuks sain tüve natukene kergitada ja kala pääses vabaks. Tuli kohe pinda ja kena forell. Erilist vastupanu ei osutanud, kuna oli ilmselt verd kaotanud seal põhjas ja väga loid käitumine. Kala kaldale, mõõt peale L41 nati alla kilo ja suust ikka veritses. Panin kotti!
Tuli tihe võsa, kus end lennukaga läbi pressisin, oleks võinud ennem nööri rohkem kokku kerida, jube nikerdamine oli seal iga oksaga. Kui jõeni jõudsin, siis avanes kena varjuline rohuvaba auk. Heide sinna ja kohe tugev võtt. Ei saanud aru, mis kalaga nüüd tegu. Kala sööstis kohe jõkke kukkunud puutüve alla keset jõge ja nii ma esialgu teadmatuses olin. Sõitis sinna ennast ikka korralikult kinni. Mängitasin nööriga ja proovisin jalaga puutüve liigutada aga ei olnud tulemust. 10+ minutit oli juba kulunud ja kala võnkeid oli endislet tunda, kuid nõrgemalt. Pidin jõkke sisse minema, et tamiili mitte puruks tõmmata ning kuidagi olukorrale lahendus leida. Ühe käega hoidsin lennukat, ja jalaga proovisin palginotti tõsta, ei aidanud. Pidin veelgi sügavamale minema, vesi tuli kahlakatesse sisse. Pohh aga üsna värskendav :) Lõpuks sain tüve natukene kergitada ja kala pääses vabaks. Tuli kohe pinda ja kena forell. Erilist vastupanu ei osutanud, kuna oli ilmselt verd kaotanud seal põhjas ja väga loid käitumine. Kala kaldale, mõõt peale L41 nati alla kilo ja suust ikka veritses. Panin kotti!
Edasi väga ei tahtnudki püüda, kuna kala puhastamine ja kahlakatest vee välja valamine võttis oma aja. Pakkisin end kokku ja võtsin suuna auto poole. Tagasiteel mõtlesin, et küll on see jõeelu huvitav. Talvistes ja kevadistes kohtades, kus varem olen kala kohanud, oli haudvaikus, kuigi kohad sellised, et võiks kena kala kohata. Selles lõigus, kus kevadel vaikus, oli täna kala kas rohuvabades voolukanalites või sügavamates aukudes.
Koju jõudes tuli Elmer koos perega läbi, tegime grilli ja sauna - kala oli superhea. Pärast grillisime veel naha ka ära - mõnus soolane amps küla õlle kõrvale. Ei oskagi sellisest päevast midagi paremat elult tahta. Loodan, et Karel ja Eherüs ei pahanda - 2 kalanahka siiski külmikus ootamas, mil eheteks saavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar