neljapäev, 28. mai 2015

Kevad kividel kokkuvõte

Kevadisele merikapüügile tagasi vaadates tuleb tõdeda, et kott jäigi tühjaks. Viimase kala sain 24.02 ning seda ma kartsin juba siis, et selle talvise ilusa kala sain just kompensatsiooniks ette ära kehva kevade eest! Kokku käisin kividel 17 korda, nendest täiesti nulli ringe oli 13. Neljal korral õnnestus kalaga kontakti saada (seal hulgas kahe kena elukaga) aga kaldale ei saanud neist ühtegi. Ühe eluka sain peakaameraga kenasti linti, kuid avalikult netti seda ripudada ei soovi. Muidu ei ole sellel kivil ehk enam minu jaoks ruumi :) Konksu-kolmikut kontrollisin enne iga püügi algust, et selle nüriduse tõttu ebaõnne vältida. Tundub, et see õnn pöördus 28.02, kui kaua teeninud aapua landi salavõrku kaotasin. Sellel landil oli lausa oma hing vist juba metalli sisse tekkinud sest 5-6 kuud oli pidevas kasutuses.
Lantide kadumise poole pealt jällegi on hästi sujunud. Rohkem neid merre ei ole jäänud. Enne sõlme tegemist alati võtan tamiililt väikese jupi otsast maha, mis võib tiba kulunud olla, ning siis korraliku sõlmega seon tamiili landi külge.

Uusi kohti sai avastatud idapool. Ühele püügile võttis vanameister aapua mind kaasa. Sellest hetkest sain aru, miks mees pea alati kotikalaga tagasi tuleb või vähemalt kontakti saab (kuigi seekord jäi ta kalata). Ei hakka siin pikalt seletama, et miks! Mainin vaid ilma lugemise oskust ja neid vägevaid paiku, kus merikal meeldib liikuda.
Märtsis lagunes mu odav Salmo merikaritv ära (maksis miskit 30 raha). Heite ajal läks rulli kinnituse lähedalt lihtsalt pooleks. Asemele soetasin Daiwa Seatrout ridva, pikkus ja test sama, mis eelmisel, kuid kergem. Hinda ei olnud kah palju, vist 50 euriga sain kätte.

See pilt iseloomustab hästi kevadhooaega kividel, üks väheseid kalu (ogalik), kelle kaldale sain:


"Meeleheide" oli ilma kalata hooajast nii suur, et mai alguses käisime Jõgisoo forellis koos perega kala söömas. See 2,3 kg vikker oli siis ainuke, mille ridva ja kahvaga kaldale saime, Liisbet (6a) ise püüdis ja väsitas.   :)

Õnneks ei ole minu hooaeg kõige hullem olnud, tean tegelast kel 50+ nulli (aga sai muidugi lõpuks ka korraliku tasu suure eluka näol). Ja teisel tegelasel viimane merekala eelmise aasta oktoobrist, seega ei ole mõtet pead norgu lasta, sügis on juba käega katsuda :)))

Nüüd tuleb landid karbis kenasti korda sättida ja sügist ootama jätta. Pööran pilgu jõgedele poole tagasi ning eesmärgiks on seatud 1kg klubisse saamine. Kui juhtub nii, olen väga rahul! Suurt tähelepanu pööran uute jõgede avastamisele ja kui peaks uuelt jõelt 0-ga tagasi tulema, on vähemasti korralik matk selja taga. Esimene tripp on plaanis 31.05 seni käimata jõel!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar