Ilm jällegi super, vesi klaar ja silmapiiril ei ühtegi hingelist. Mere piitsutamine algas juba c 7:45 Igale viskele järgnes uus vise ja uus vise, kuid kala ei tahtnud trehvata. Liikusime pikki rannikut mõlemal Sveni landid tööd tegemas. Ühtäkki otse merre visates ühe kivi lähedale jäi lant hoobilt kinni, isegi kerida ei saanud. Elmeril minust eespool täpselt sama asi paar minutit hiljem. Tõmbasime siis tamiilid puruks, sest vesi läks sügavaks ja mingi nipiga lante kätte ei saanud. Sidusin uue landi otsa ja jalutasime natuke maad edasi ja ohooo, tähistamata võrgujada kaldast suunaga merepoole. See ka siis meie lantide kaotamise põhjuseks. Tegin kõne 1313 ja rääkisin jutud ära, et kus oleme ning salavõrkudega tegu. Natukese aja pärast helistas mulle inspektor, kellele oldi see info juba edasi antud. Täpsustasin talle võrgukohta ja ta lubas päeva peale läbi tulla.
Jätsime selle võrgu merre ja püüdsime ning liikusime edasi piki rannikut. Kenad karinukid ja lahesopid. Elmeril oli infrapuna temperatuurimõõdik kaasas. Vesi oli c 2 kraadi ümber. Aga huvi ei tundnud keegi meie landivaliku vastu. Võtsin aja maha, ja tegin väikese hommikusöögi:
Peale ampsu oli optimism tiba kasvanud ja siis juhtus see jälle, Elmeril lant võrgus kinni. Kurat raisk, teine salavõrk, tähistamata. Teadsin selle paiga merepõhja hästi ning otsustasin ise võrgu välja võtta. Ei jaksanud inspektorit ära oodata. Peakaamera ka töötas, nii et kui kellelgi hiljem plõksimist, siis mitteametlik asitõend olemas.
Elmer sai õnneks ise landi kätte, kuid ma hakkasin siis kaldalt minema pikki võrgujada. Umbes jada keskel oli suurem pusa ning pusa sees kellegi lant. Ilmselt on see sinna kinni jäänud päev või paar varem. Landiks Sveni hõbedane, kuid tiba lilla värviga tuunitud. Harutasin landi välja ja kõndisin võrgujada teise otsa välja, et alustada selle välja toomisega. Ei ühtegi märgistust ega ujuvpoid, kaks robustset kiviraskust merepõhjas ja kõik. Lappasin võrgu kätte ja tõin kaldale. Sees üks surnud lest. Õnneks oli punane kala sellest pääsenud.
Pilt leitud landist:
Otsustasime peale seda võrguteemat üldse kohta vahetada ning liikusime püügi algpunkti tagasi. Seal c tunnike loobitud, salavõrkude kaldaserval kahte inimest, oranžides riietes, arvasime et inspektor jõudis kohale. Liiksime neile vastu, kuid tuli välja, et tegemist on hoopis piirivalvuritega, kes rannikul patrullisid. Laev oli neil eemal lahel ankrus. Kui neile oma jutu ära rääkisime, siis võtsid nad selle sama inspektoriga ühendust ja meil lubati võrk välja tirida. Tirimise käigus poole võrgu pealt hakkas Elmeri lant kenasti silma, selle landiga siis korras ja käes, Sikutasime edasi, ise vaatasin ootusärevalt veest välja tulevat võrgujada, kuid minu lanti võrgus polnud. Ju siis tamiili puruks tõmbamise hetkel sai lant võrgu küljest lahti. Olin omadega nullis, võõra landi leidsin, enda oma kaotasin. Ei mäletagi, mil viimati merikapüügil landi kaotasin, ses mõttes on päris hästi läinud.
Andsime piirivalvur politseinikele ütlused ja oma isikuandmed ning saime oma püügiga jätkata. Nemad võtsid võrgud kaasa ning läksid oma teed.
Elmer ütlusi andmas:
Ega väga tuju enam püüda polnudki, c tunnikese veel loopisime kontaktivabalt ning siis pakkisime oma püügipäeva kokku. Ametkondade tegevus jättis väga hea mulje ning suur tänu neile abi ja operatiivsuse eest. Jaguks ainult neid ametnike jõgedele ka!
Seekord siis sedasi. lisan klipi ka sellest salavõrgust ja leitud landist!
Vaata siit: SALAVÕRK
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar