pühapäev, 23. aprill 2017

Head veteranide päeva

Puhata soojal maal on tore küll, kuid iga puhkus saab otsa ja nii need lennukirattad eile maad puudutasid. Isegi natuke ootasin seda, sest kange plaan oli täna kalale minna. Isegi ilmateadet ei vaadanud. Lihtsalt lähen. Mingi hetk hakkas lörtsi sadama ning korra käis peast läbi mõte, et kas on ikka good plan?
Aga selline ilm ongi vaid nõtkadele. Sõit jätkus. Kohale jõudes ilm eriti ei muutunud, tugev tuul ja vihmasadu lörtsiga vaheldumisi. Ainuke variant oli allavoolu püüdma hakata, tuul oli vastikult külje pealt. Miku seotud valge WB otsa ja tuld. Püüdsin esimese sirge ära - väike togimine, muud miskit.
Lörtsisadu läks nii tihedaks, et pidin polaroidid eest võtma, ei näinud enam. Mõtlesin, et krt peab ikka valu olema niimoodi ennast siin komposteerida. Päikesest põlenud nägu lörtsi täis, sõrmed nööri lappamisest kanged nagu kõrsikud, heiteid korralikult teha ei saa. Miks ma endaga nii teen? Ah pohh - ega see jõekapüük polegi nõrkadele ning veteranid ei virise.

Tuul hakkas tasapisi järgi andma ning sai hakata normaalseid heiteid ning rulle tegema. Korra käis üks alakas end näitamas ning teise heitega võttis wolly ära. Asi seegi, kala nähtud. Siis suutsin korraliku pusa heita. Ise ka ei saanud aru, kuidas selline tekkida sai hetkega. Jupp aega pusimist ning õng jälle töökorras. Eemal magus käänak. Hakkasin vaikselt lähenema ja kammima seda, kohe käänaku algusest võttis kala konkreetse võtuga putuka ära. Juhuuu kus algas sõit. Lennukas lookas nautisin seda ilma kiuste. Sain kala kenasti kaldale - ilusa mustriga L42. Kõikide enda kannatuste leevenduseks andsin kalale AU ja otsustasin ta kaasa võtta. 





Kiired klõpsud tehtud, kiitsin putukameistrit ja saatsin talle pildi. Istusin kuuse alla, jõin teed ja mugusin croissanti, et vibratsioon kehas vaibuks ning saaks edasi püüda. Ilm näitas paranemise märke ja kohe järgmise sirge pealt üks alakas rabas ahnelt putukat. Siis veel üks väga väike täpik käis näitamas, et temagi on röövkala.

Siis keeras korralikult lörtsiseks ja tuuliseks tagasi. Raiusin veel pool tunnikest ning otsustasin asjatoimetused tänaseks lõpetada. Autos sai veel nati teed joodud ja tagasi kodupoole. FB sõnumites paar merikameest otsisid kohta kus püüda kannataks. Koht kokku lepitud, otsustasin ka sealt läbi põigata. Jäi suht teepeale. Tunnike püüki meres veel otsa, sain ka kala üles leitud, kuid otsa ei jäänud. Vahetasin lante aga ei aidanud seegi. Väga madalast tuli. Mis ikka, täna käidud ja tehtud omajagu. Lõpetasin püügipäeva ja tunne oli veteranile kohaselt mõnus :)





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar