Passisin terve nädal ilmateadet erinevatelt saitidelt ja juba nädala keskel hakkas lubama, et suurem tuul jõuab alles laupäeva õhtuks kohale. Seega on vaja laupäeva hommikul varavalges kividel olla juba. Rääkisin oma mõtetest ka Elmerile ja ka tal hakkas see mõte peas idanema. Nii saigi kokku lepitud, et ta võtab mind hommikul auto peale ja mina valin püügikoha.
Hommikuvalguse saabudes on vesi kenasti puhas igast ilmakaarest ja püük võis alata. Laine oli vastutuult suur kuid tuul jällegi mõõdukas. Panin üle pika aja otsa inlainer D360 landi 18g, millega ma lubasin juba sügisel algust teha. Vastu tuult lendas see kenasti, kuid madalas vees kerides ei saanud pause teha ja lant kippus kivide taha kinni jääma. Vahetasin siis selle Aapua roosa vastu välja. Peale 2h püüki toimus üks rabamine jalgade ees jälle just kerimist lõpetades. Tundus alamõõdus olevat ja sai ka ise minema. Pommitasin siis veel tükk aega sinna lähedale kuid ei miskit. Jõime teed meega ja ajasin magusat kommi näost sisse, et nati energiat juurde saada.
Vahetasime siis asukohta ja hakkasime vastu tuult püüdma. Mõne aja möödudes toimus korralikult tugev võtt ja 2-3 sek oli kala otsas, kuid läks siis oma teed. Jõudsin mõned krõbedad sõnad öelda ning nentisin, et pulss oli kiiremaks läinud ja väike adrenaliini laks kätte saadud.
Tagasiteel oli mõnus rammestus kontides ja autosõit on päris mõnus, kui ei pea ise roolis olema!
Merikapüügis tuleb nüüd paus sisse teha ja järgmise käigu võtan plaani kohe veebruari alguses kui algab jõeforelli hooaja avapauk.
Hommikuvalguse saabudes on vesi kenasti puhas igast ilmakaarest ja püük võis alata. Laine oli vastutuult suur kuid tuul jällegi mõõdukas. Panin üle pika aja otsa inlainer D360 landi 18g, millega ma lubasin juba sügisel algust teha. Vastu tuult lendas see kenasti, kuid madalas vees kerides ei saanud pause teha ja lant kippus kivide taha kinni jääma. Vahetasin siis selle Aapua roosa vastu välja. Peale 2h püüki toimus üks rabamine jalgade ees jälle just kerimist lõpetades. Tundus alamõõdus olevat ja sai ka ise minema. Pommitasin siis veel tükk aega sinna lähedale kuid ei miskit. Jõime teed meega ja ajasin magusat kommi näost sisse, et nati energiat juurde saada.
Vahetasime siis asukohta ja hakkasime vastu tuult püüdma. Mõne aja möödudes toimus korralikult tugev võtt ja 2-3 sek oli kala otsas, kuid läks siis oma teed. Jõudsin mõned krõbedad sõnad öelda ning nentisin, et pulss oli kiiremaks läinud ja väike adrenaliini laks kätte saadud.
Tagasiteel oli mõnus rammestus kontides ja autosõit on päris mõnus, kui ei pea ise roolis olema!
Merikapüügis tuleb nüüd paus sisse teha ja järgmise käigu võtan plaani kohe veebruari alguses kui algab jõeforelli hooaja avapauk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar